Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on oluline otsus, mis mõjutab ettevõtte igapäevast toimimist, finantskohustusi ja konkurentsivõimet. Paljudele väikeettevõtetele ja vabakutselistele, kelle käive alles kasvab, tekib küsimus, kas tasub hakata käibemaksu kohustuslaseks või on parem tegutseda ilma? Selles artiklis vaatame, millal ühte või teist eelistada ja mida tasub sel teemal teada riskide haldamiseks ja oma elu kergemaks tegemisel.

Millal hakata käibemaksukohustuslaseks?

See küsimus on aktuaalne paljudele alustavatele ettevõtjatele ja väikeettevõtetele. Üldreeglina võib öelda, et kui ettevõtte käive ei ole veel jõudnud seadusega sätestatud piirmäärani, siis ei ole käibemaksukohustuslaseks registreerimine kiireloomuline. Mittekohustuslasena jääb ära igakuine aruandlus ja käibedeklaratsioonidega tegelemine, mis muudab asjaajamise lihtsamaks.

Kui su peamine klientuur koosneb eraisikutest, siis on mitte-käibemaksukohustuslaseks olemine tihti kasulik. Eraisikule on käibemaks otsene lisakulu, mistõttu saad pakkuda oma tooteid ja teenuseid konkurentidest soodsama hinnaga. Kui valid hinna, mis on käibemaksuga konkurentidega samal tasemel, võid teenida käibemaksu võrra rohkem tulu.

Piiratud käibemaksukohustuslane – mida see tähendab?

Siinjuures tuleb aga teada, et on olemas ka piiratud käibemaksukohustuslase staatus, mille korral tuleb vastava tehingu toimumisel ikkagi (osaline) käibedeklaratsioon esitada ja seega ka igakuiselt dokumentidel ja tehingutel selles mõttes silm peal hoida. Piiratud käibemaksukohustuslaseks tuleb hakata ettevõttel, kes ei ole veel käibemaksukohustuslane ja tehakse vastav tehing. Lihtsustatult esmase ülevaate saamiseks on hea teada, et nimetatud tehingute alla kuuluvad:

• Virtuaalsed teenused, nagu Facebooki reklaamid või Zoomi tellimus, e-raamatu ost,
• Euroopa Liidust imporditud kaubad väärtuses üle 10 000 euro.

 

Kui see teema on sinu jaoks asjakohane, siis uuri täpsemalt oma raamatupidajalt, et vältida hilisemaid maksukohustusi koos intressidega. Olles sellest kohustusest eelnevalt teadlik on võimalik planeerida oma ostusid nii, et kohustust ei teki tehes vajalikud ostud eraisiku nimele ja hiljem need ettevõttest endale kuluaruande kaudu hüvitades. Kuluaruande võib teha kõigi selliste kulude osas terve aasta peale kokku. Hoia lihtsalt eravahenditest makstud kulud ühes koos ja abivalmis raamatupidaja paneb kuluaruande raamatupidamise programmis ise kokku.

Millal on mõistlik hakata käibemaksu kohustuslaseks enne kohustusliku piirmäära saabumist?

1. Su kliendid on peamiselt käibemaksukohustuslased. Kui tegeled peamiselt äriklientidega, võivad nad eeldada, et ka sinu ettevõte on registreeritud käibemaksukohustuslasena.
2. Sisendkäibemaksu tagasisaamine. Sul on kulusid, kust võiksid sisendkäibemaksu tagasi saada ja summa on piisavalt suur, et tasub lisavaeva näha või et katab ära vähemalt raamatupidamise teenuse kuutasu (näiteks ehitusteenuse pakkujal on tavaliselt mõistlik ostudelt sisendkäibemaks tagasi küsida).
3. Suured tehingud või investeeringud. Plaanis on teha mõni suurem tehing (teatud kinnisvaratehingud, ettevõtte sõiduki ost vms) ja seetõttu on käibemaksukohustuslaseks hakkamine ka pikas plaanis mõistlik.
4. Ärikasv. Äri kasvab ja näed, et kalendriaasta lõikes tuleb käive üle piirmäära, siis tasub kaaluda KMKR numbri hankimist ennetavalt, et ei peaks pingsalt piirmäära täitumist jälgima.

 

Oluline on tähele panna, et käibemaksukohustuslaseks hakkamise piirmäära sisse arvestatakse müügitulu, kuid piirmäära ei mõjuta näiteks:

• laenu saamine/andmine,
• dividendide laekumine (ei ole müügitulu, vaid muu tulu) ja
• põhivara müük.

 

Samuti ei ole kohustust enda ettevõtet käibemaksu kohustuslaseks registreerida, kui kogu müügitulu on käibemaksuvaba (nt eluruumi pikaajaline rent) või kui kogu käive on 0% käibemaksuga maksustatav. Samas on käibemaksu seadusel väga palju nüansse ja iga ettevõtet ja olukorda tuleb spetsialistil hinnata individuaalselt.

Oluline muudatus piirmäära 40 000€ arvestuses alates 01.01.2025

Kuni 2025.aastani ei läinud maksuvaba käive piirmäära arvestusse ja käibemaksu piirmäära mõttes tuli jälgida vaid tavalisi teenuse/kauba müügitehinguid.

Alates 01.01.2025 arvestatakse ka maksuvaba käive piirmäära sisse. Hea on teada, et piirmäära sisse loetakse muuhulgas väärtpaberite müüki, intressitulu ja kinnisasja tehingute käive (aga dividenditulu näiteks mitte), kui tegemist ei ole juhusliku tehinguga ehk kui see tegevus ei ole ettevõtte põhitegevus (näiteks koristusteenust osutav OÜ müüb väärtpabereid).

Kui kogu tulu on maksvaba või 0% käibemaksuga maksustatav, siis ei pea käibemaksukohustuslaseks registreerima, aga kui oled teinud müügitehinguid väärtpaberitega, teeninud intresse ja teinud ühe väikese teenuse osutamise arve ja kõigi kogusummas lähed üle piirmäära, siis tuleb käibemaksukohustuslaseks hakata. See toob kaasa igakuise käibedeklaratsiooni esitamise kohustuse.

Näited Maksuameti lehelt sagedamini esinevatest olukordadest:

Näide 1

Eesti äriühingul tekib aasta jooksul käive vaid eluruumi üürile andmisest summas 42 000 eurot.

Kuna tekib vaid maksuvaba käive, siis ei ole ka alates 2025. aastast kohustust käibemaksukohustuslasena registreerida.

Näide 2

Eesti äriühingul on alates kalendriaasta algusest põhitegevusena maksuvaba käive eluruumi üürile andmisest 38 000 eurot ja lisaks sellele maksustatav käive koolitusteenuse pakkumisest 2500 eurot.

Ettevõttel on nii maksustatav käive kui ka maksuvaba kinnisasjaga seotud käive (mis ei ole juhuslik tehing) ning alates päevast, millal kalendriaasta käive kokku ületab 40 000 eurot, tekib kohustus registreerida käibemaksukohustuslaseks. Samuti tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamisel hakata arvestama proportsiooni.

Mida on veel vajalik teada, kui hakkad ettevõttega käibemaksukohustuslaseks?

Kui oled otsustanud käibemaksukohustuslaseks hakata, kaasneb sellega mitu olulist kohustust:

• Käibedeklaratsiooni esitamine. Käibedeklaratsioon tuleb esitada 20. kuupäevaks möödunud kuu kohta (nt 20. novembriks oktoobri kohta)
• Maksuvaba käive. Deklaratsioonil tuleb ära näidata ka maksuvaba käive (üüritulu, antud laenude intressitulud, aktsiate müügitulu jms)
• Lisadeklaratsioonid. Täita tuleb deklaratsiooni lisa üle 1000 euroste arvete kohta

 

Kõik need tegevused nõuavad tähelepanu ja korralikku raamatupidamist, kuid õigel ajal tehtud otsus võib tuua ettevõttele nii finantsilise kasu kui ka konkurentsieelise.

Mõtle hoolikalt, planeeri targalt

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine on tõsine otsus, mis mõjutab su ettevõtte tegevust mitmel moel. Kuigi väiksema käibe korral võib mittekäibemaksukohustuslane olemine olla lihtsam, võivad teatud olukorrad muuta registreerimise kasulikuks juba enne seaduslikku piirmäära.

Analüüsi oma klientuuri, kulusid ja tulevikuplaane ning vajadusel pea nõu raamatupidajaga. Õige ajastus ja teadlikud valikud tagavad, et saad keskenduda sellele, mis on oluline – oma ettevõtte kasvatamisele ja edukusele.

 

 

 

 

Martin / Nordfinance