Käibemaksukohustuslane saab üldjuhul ostetud kaupadelt ja teenustelt käibemaksu tagasi. Siinkohal tuleb olla tähelepanelik ja jälgida, et ostudokumendid vastaksid seadusega ettenähtud nõuetele, sest muidu ei teki käibemaksu tagasi saamise õigust. Palju vaidlusi on tekitanud ka küsimus, et kas ostudokumendile võib ise andmeid lisada. Käesolevas artiklis vaatamegi neid teemasid lähemalt.

1. Käibemaksu tagastamise aluseks on korrektne arve

Hiljuti tegi Eesti Raamatupidajate Kogu ostudokumentide täiendamise teemal ametliku järelepärimise Maksuametisse. Vastuseks saadi, et „sisendkäibemaksu saab maha arvata (ehk ostudelt saab käibemaksu tagasi) ainult ettevõtte nimele väljastatud arvete alusel,  mis vastavad käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele (vt kõiki nõudeid artikli lõpust).  Kassaaparaatide tšekkidelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa, olenemata sellest, milliseid andmeid äriühing sinna lisab. Erandjuhul saab sisendkäibemaksu maha  arvata ka lihtsustatud arve alusel (KMS §37  lg 9)“. Vaatame sellest lähtuvalt järgnevalt levinud olukordasid.

Mis juhtub, kui arve on väljastatud töötaja nimele?

Kui ostudokumendil on kauba/teenuse/arve saajaks „eraisik“, konkreetselt ettevõtte töötaja nimi, juhatuse liikme nimi vms, siis sellise dokumendi alusel ei ole õigust ostult käibemaksu tagasi küsida. Seega suurenevad ettevõtte kulud selle ostuga 20%: ostuarve on 100€ + km 20€ = 120€, maksad ostu eest 120€ ja kaotad käibemaksu osa 20€, sest käibemaks jääb tagasi saamata ning arvel olev käibemaks arvestatakse samuti kuluks. Sellises olukorras tekib ettevõtjatel tahtmine trükitud nimi maha tõmmata ja ise käsitsi ettevõtte nimi asemele kirjutada, kuid see ei ole Maksuameti silmis aktsepteeritav. Selliselt toimides tekib ettevõttel maksurisk.

Nipp nr 1: Veendu alati, et arve oleks ettevõtte nimele väljastatud. Kui avastad, et arve on eraisiku nimele tehtud, siis tasub kohe pärast ostu pöörduda müüja poole ja paluda arve muuta. Enamasti on see võimalik mõistliku aja jooksul pärast tehingu sooritamist.

2. Lihtsustatud arve: kui ostuarvel on ostja lahter tühi

Lisaks on ost tehtud parkimisautomaadist, automaattankla makseterminalist jm samalaadsete aparaatide kaudu ning ostuarve summa jääb alla 160€ ilma käibemaksuta, siis on tegemist nö lihtsustatud arvega. Sellele dokumendile tuleb ise ettevõtte nimi ja käibemaksunumber lisada. Samuti peab suutma tõendada, et kulutus oli tehtud konkreetse ettevõtte äri huvides. Seda aitab tõendada näiteks tasumine ettevõtte pangakontolt, parkimispiletil on ettevõtte auto number, bussipilet on seotud ettevõtte töötaja töösõiduga jne. Siia kategooriasse kuuluvad ka näiteks toidukaupluste iseteeninduskassad.

Nipp nr 2: Kui ostad Selverist või Prismast kontoritarbeid või mõnest tanklast kütust ning summa jääb alla 160€ (KM-ta), siis kasuta iseteeninduskassat ning lisa ostudokumendile käsitsi ettevõtte nimi ja käibemaksu number. Nii saad ostuarvelt käibemaksu tagasi küsida ja vähendada ettevõtte kulusid 20% võrra.

3. Mitte lihtsustatud arve: dokumendil ostja lahter tühi

See tähendab, et ost on tehtud tavakassast (st tegemist ei ole lihtsustatud arvega), siis vastavalt Maksuameti ametlikule seisukohale ei saa sellise dokumendi alusel sisendkäibemaksu tagasi küsida ja ettevõte „kaotab“ käibemaksu osa riigile. Kui aga oled valmis esitama Maksuametile lisatõendeid ja nõus võtma võimaliku maksuriski (st kui Maksuamet dokumenti ikkagi ei aktsepteeri pead sisendkäibemaksu + intressi ära maksma), siis võid ettevõtjana valida ka sellistelt kuludokumentidelt sisendkäibemaksu tagasiküsimise.

NB! Lepi see osa kindlasti ka oma raamatupidajaga kokku! Siis saate üksteisest ühte moodi aru ja ettevõte ei kaota asjatult sisendkäibemaksu osa kui raamatupidaja peaks olema liialt ettevaatlik selles osas.

Nipp nr 3: Väldi ostude tegemist kohtadest, kust ei ole võimalik kohe ettevõtte nimele arvet saada. Kui see on siiski vajalik, täienda dokumenti ja ole valmis Maksuametile lisatõendeid esitama.

Erandid: kuludokumendid lepinguliste partneriga

Sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole piiratud vorminõudeid mitte-täitvatelt dokumentidelt, kui ühekordse kuludokumendi juurde käib ostja ja müüja vaheline leping, kust saab vajalikud andmed tuletada. Mõnikord on sellistel juhtudel arvetel minimaalne info ja vajalikud andmed leiabki ainult lepingult (näiteks ehituskauplused ja kliendikaardi ettenäitamisega ostud).

Õiguslik käsitlus ja kohtulahendid

Riigikohus on toonitanud, et Maksuamet ja kohtud peavad hindama, kas vormiveaga kuludokument tõendab maksumaksja majandustehingut. Samas kohtuasjas on riigikohus välja toonud, et parandatava vormiveaga kuludokumendi puhul peab maksuhaldur tegema maksumaksjale ettepaneku esitada määratud tähtpäevaks puuduvad andmed. Samuti on öeldud, et nõustuda ei saa väitega, et raha liikumist kajastavat dokumenti ei tohi täiendada. Parandada ei tohi küll arvnäitajaid, kuid näiteks ostja nime või aadressi hilisem lisamine müügitšekile ei ole keelatud. Tulenevalt eeltoodust võib öelda, et kui arvele jääb kohustuslik rekvisiit märkimata, siis maksuriski hajutab see, kui maksumaksja täiendavaid tõendeid esitades välistab pettuse toimumise. (Allikas: RMP.ee ja Riigikohtu lahend) (Siinkohal on juttu üldse majandustehingu tõendamisest ja mitte sisendkäibemaksu arvestamise õigusest.)

Täiendatud 11.2020 Maksuameti maksuaudiitori kommentaariga:

Maksuameti ametlik tõlgendus saabki olla vaid seadusesse selgelt kirja pandud nõuetele viitav. Küll aga ei sätesta KMS, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peavad kõik arve rekvisiidid olema arvel trükitud kujul. Juhul kui ostja andmed on arvele lisatud käsitsi, ei ole aga maksuaudiitoril võimalik tuvastada, kas ostja andmed on lisanud arvele müüja või ostja. 

Kontrollide käigus lähtuvad meie maksuaudiitorid tõepoolest tehingu sisust ja kõikidest tõenditest kogumis ning ka kohtupraktikast. Nii näiteks võib omada olulist tähendust asjaolu, kas vormipuudustega ostuarvel kajastatud kauba eest on tasutud ettevõtte enda pangakaardiga või ettevõttega mitteseotud isiku pangakaardiga, mida arvet oma maksuarvestuses kajastav maksumaksja selgitada ei suuda. Samuti hindame lisaks vorminõuete täitmisele ka muid sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi, nt kas antud kaup on seotud isiku ettevõtluse ja maksustatava käibega.

Riigikohtu lahendi 3-3-1-51-15  otsuse p-dest 11 ja 12 saab teha järelduse, et iga arvel olev formaalne eksimus ei saa olla veel sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks. Kohtulahendis on viidatud EK lahenditele ning toodud välja järgmine sisuline seisukoht – Käibemaksu neutraalsuse põhimõte nõuab, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus antakse siis, kui sisulised nõuded on täidetud, isegi kui maksukohustuslane on jätnud täitmata mõned formaalsed nõuded. Järelikult, kui maksuhalduril on olemas vajalikud andmed selleks, et tuvastada, et sisulised nõuded on täidetud, ei pruugi formaalsete nõuete mittetäitmine olla piisavaks argumendiks, keelamaks õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Samuti on Riigikohtu otsuse 3-3-1-59-15 p-s p  kohus viidanud oma kuludokumendile esitatavate nõuetega seotud kohtupraktikale.

Kokkuvõttes ei pruugi meie kontrollipraktikas asjaolu, et arvel puudub ostja nimi, olla lõplikuks sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks, juhtudel kui maksumaksja on esitanud tõendid, mis võimaldavad meil sisuliselt anda hinnangu sellele, kas vastav kaup on soetatud maksumaksja poolt ja tema maksustatava käibe tarbeks. Juhul, kui aga audiitoril on kahtlused, et ka sisulised nõuded on täitmata ning maksumaksja meie põhjendatud kahtlusi ümber lükata ei suuda, tuleb meil asuda seisukohale, et tegemist on siiski antud asjas olulise vormiveaga, mis on seaduse kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks.

Kokkuvõte: kuidas vältida maksuriske?

Kõige turvalisem viis käibemaksu tagasinõudmiseks on veenduda, et kõik arved on väljastatud ettevõtte nimele. Kui dokument on eraisiku nimel, siis tasub paluda arve saaja muutmist. Vastasel korral ei ole õigust ostu käibemaksu tagasi küsida ja ettevõtte kulud suurenevad asjatult. Kui kuludokumendi saaja lahter on tühi ja tegemist on lihtsustatud arvega, siis tuleb andmed ise lisada ja saab käibemaksu tagasi.

Kui tegemist ei ole lihtsustatud arvega (st mitte ost automaadist alla 160€ KM-ta), siis Maksuameti ametliku seisukoha järgi ei ole õigust ka sisendkäibemaksu tagasi küsida. Ettevõtja võib sellisel juhul valida, kas jätta sisendkäibemaks tagasi küsimata või ikkagi sisendkäibemaks tagasi küsida ja vajadusel olla valmis lisatõendite esitamiseks. (NB! Lepi see ka oma raamatupidajaga kokku.) Igal juhul väldid selles osas maksuriski, kui kõik vajalikud kuludokumendid on väljastatud ettevõtte nimele.

Kui sul on vaja abi käibemaksu arvestamisel või maksudokumentide korrastamisel, võta ühendust ekspertidega. Korrektsed kuludokumendid võivad säästa ettevõttele märkimisväärseid summasid ja vähendada võimalikke maksuriske tulevikus.

Martin / Nordfinance

Lisainfo

Nõuded arvele, kui ettevõte on käibemaksu kohustuslane (KMS §37 lg 7):

Arvele tuleb märkida:

1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number;
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6) kauba kogus või teenuse maht;
7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.

Lihtsustatud arve tingimused (KMS §37 lg 9):

Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
1) reisijateveo teenuse osutamisel;
2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.