Kui ettevõte hakkab regulaarselt tulu teenima, tekib ettevõtjal paratamatult küsimus, kuidas oma kasumit kõige otstarbekamalt kasutada. Kolm peamist võimalust on töötasu, juhatuse liikme tasu ja dividendid. Millist neist eelistada ja millised on igal juhul kaasnevad maksukohustused? Vaatame igat valikut lähemalt, jagame praktilisi näpunäiteid ning anname konkreetseid näiteid, et valikute tegemine oleks lihtsam.

Töötasu – aktiivse töö eest saadav palk

Töötasu makstakse reeglina siis, kui ettevõtte omanik täidab aktiivse tööga seotud ülesandeid. Näiteks kui ettevõtja tegeleb programmeerimise, projekteerimise või muu konkreetse teenuse pakkumisega. Üheinimese ettevõttes läheb enamik tööaega siia valdkonda ja see peaks olema üks väljamakstavatest tasudest.

Siiski tekib tihti küsimus – kui suurt töötasu endale maksma peaks? Siin ühest vastust ei ole, sest olukordi on erinevaid. Maksuamet hindab, kas osanikule määratud töötasu vastab samas sektoris ja piirkonnas keskmiselt makstavale tasule. Oluliselt madalamad tasud peavad olema põhjendatud. Valitud ametikoha Eesti keskmist töötasu võrreldakse automaatselt konkreetse töötaja valitud perioodi keskmise tasuga ja kui töötaja tasu on oluliselt madalam keskmisest, ilmub Maksuameti keskkonnas ettevõtte vaates automaatne hoiatus (hinnangute lehel, maksuasjade korrasoleku hinnang, väljamaksete osa). Kollane või punane hinnang ei tähenda, et Maksuamet kohe ühendust võtaks, aga see mängib rolli ettevõtte riskihinnangus ja kui piisavalt palju või olulisi näitajaid ületab teatud piiri, siis on suurem võimalus sattuda uurimise objektiks. Muud riskihinnangu näitajad on näiteks deklaratsioonide õigeaegne esitamine ja maksude õigeaegne tasumine.

Ettevõtja peaks tundma kolme olulist mõistet:

• netopalk — summa, mille töötaja saab ettevõttest enda pangakontole
• brutopalk — summa, mis lepitakse kokku töölepinguga; see on netopalk pluss töötaja maksud
• palgafond — tööandja palgakulu kokku, netopalk koos kõikide maksudega ehk brutopalk pluss tööandja maksud

Iseenda tööandjana tasub soovitud netopalga juurde välja arvutada kogu palgakulu ettevõtte jaoks. Kui oled spetsialistist teenusepakkuja, siis peaksid arve esitama soovitud palgafond + vajadusel käibemaks. Lisaks võta arvesse, et teenustasu peaks sisaldama ka puhkusetasu ja varu haigushüvitisteks. Arvesta teenustasu juurde ka muud teenusepakkujana kaasnevad kulud (programmid, töövahendid jms), väike puhver ning määra võimalusel lepinguga hinnatõusu kriteeriumid.

Töötasu arvutamise näide

Kui soovid saada 2500 eurot kuus kätte, tuleb 2024. aastal arvestada palgakuluks 3469,92 eurot (kogumispension jah, tulumaksuvaba miinimum ei).

Kui soovid töötada 11 kuud aastas ja olla 1 kuu puhkusel ning saada siiski aastas 12 kuu töötasu, tuleb kuutasu korrutada koefitsendiga 12/11= 1,09. Ehk arve esitamisel peaks enda jaoks neto kuutasu arvutama 2500 * 1,09 = 2725 neto (11 kuu jooksul) ehk kogukuluna 4727,77 eurot + vajadusel käibemaks arvele.

Oluline on ka teada, et töölepingu alusel töötava isiku puhul on ettevõttel kohustus tasuda igakuiselt minimaalset sotsiaalmaksu (v.a erandid). 2024. aastal on see summa 239,25 eurot.

Juhatuse liikme tasu – vastutuse eest ettevõttes

Juhatuse liikme tasu makstakse juhatuse liikme kohustuste täitmise eest, nagu ettevõtte juhtimine ja arendamine. Tasu arvutatakse sotsiaalmaksu ja tulumaksuga, kuid juhatuse liikme tasult ei pea maksma töötuskindlustusmakseid (töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), mis annab väikese kokkuhoiu maksukohustuselt.

Samuti on oluline maksunüanss, et juhatuse liikme tasult arvestatakse sotsiaalmaks alati tegelikult makstud summalt, mitte miinimummääralt.

Dividendid – passiivse tulu allikas

Dividendid on omaniku tasu ettevõtte kasumilt, kuid neid võib maksta ainult siis, kui ettevõte on olnud kasumlik ning vajalikud tingimused on täidetud. Osanikul on õigus dividendile, kuid dividend ei tohi asendada aktiivse töö tasu.

Dividendide väljamakse on lubatud, kui täidetud on järgmised eeldused:

• osaühingu osakapital peab olema täielikult sisse makstud;

• majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud;

• dividende võib välja maksta ainult majandusaasta aruandest näidatud jaotamata puhaskasumi summa ulatuses;

• dividendi väljamaksed ei tohi raskendada ettevõtte maksevõimet;

• dividende ei tohi välja maksta, kui ühingu majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks ühingu varast.

Dividendidelt tuleb tasuda tulumaks. Tulumaksu tavamäär on netodividendide summa * 0,25.

Maksustamise mõttes on erand regulaarselt makstavatele dividendidele, mille puhul on võimalik rakendada madalamat maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Ettevõte saab kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendi ja omakapitali väljamakse ulatuses neljandal aastal dividendi maksustada madalama maksumääraga 14/86. Kui ettevõte ei ole eelneval aastal dividende jaotanud, siis puudub ka õigus kasutada madalamat maksumäära ning dividendidele tuleb kohaldada tavamäära. Erinevate tululiikide (dividend- ja palgatulu) samaväärse maksustamise tagamiseks kuulub madalama määraga (14/86) makstatud dividendi väljamaksmise füüsilisele isikule täiendavalt kinnipidamisele tulumaks 7% määraga ehk dividende saava omaniku vaatest ei anna maksustamise erisus võitu.

Loe lähemalt, mida silmas pidada seoses ettevõtte tulumaksu määra muutumisega.

Ravikindlustus

Erinevate tasude vahel valimisel on oluline tähele panna ka erinevusi ravikindlustuse tingimustes töötasu ja juhatuse liikme tasu osas. Ravikindlustus tekib töötasu korral töötamise registri kande tegemisega 14 päeva jooksul sõltumata reaalselt tasutud sotsiaalmaksust ja töölepinguga töötamisel kaasneb ettevõttel minimaalse sotsiaalmaksu kohustus (v.a erandid). Tihtipeale arvatakse ekslikult, et ravikindlustus töölepingu puhul on sõltuvuses reaalselt makstavatest maksusummadest. Ravikindlustus lõppeb 2 kuud pärast töötamise lõppemist.

Juhatuse liikme tasu korral hakkab ravikindlustus kehtima maksudeklaratsiooni (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ehk TSD) esitamise tähtpäevast järgmisel päeval, kui inimese eest on deklareeritud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuse (2024. a  ulatuses  239,25 eurot), mis eeldab minimaalset juhatuse liikme brutotasu 725 eurot ehk 568,40 eurot netos (kui kogumispension jah ja maksuvaba tulu ei). Juhatuse liikme tasu korral kehtib ravikindlustus töötamise ajal, kui iga kuu deklareeritakse inimese eest sotsiaalmaksu miinimumsumma. Ravikindlustus lõpeb 1 kuu pärast sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist.

III pensionisammas – maksusäästlik võimalus

Kui sul on olemas III pensionisammas (nt madalate tasudega indeksfondis) ja maksad endale ettevõttest töötasu või juhatuse liikme tasu, siis on maksuoptimaalsem teha sissemakseid kolmandasse pensionisambasse otse ettevõtte kontolt. Nii hoiad ära tulumaksu tagasisaamise viiteaja, sest ettevõttelt otse sambasse tasutud summalt ei arvestata (piirmäärade ulatuses) tulumaksu.

Tavalisel viisil tegutsedes saad endale maksujärgse netopalga (tulumaks on kinni peetud), investeerid selle eraisikuna III sambasse ja saad tulumaksu tagasi alles tuludeklaratsiooniga.

Kui ütled oma ettevõtte raamatupidajale, et soovid teha makseid ettevõttest otse III pensionisambasse, siis hea raamatupidaja arvutab sulle vajalikud summad välja ja lisab aasta jagu (või vastavalt kokkuleppele) palga, pensionisamba ja palgamaksude maksed panka kinnitamiseks. Sinu ülesandeks on need maksed pangas kinnitada (ülekanne toimub valitud tuleviku kuupäeval) ja kindlustada, et valitud päeval on kontol raha olemas. Nii on sinul ettevõtjana sellega väga vähe muret ja saad keskenduda oma põhitööle.

Levinud tasustamise juhtumid ja maksuriskid

Maksuriskid kaasnevad selliste ettevõtetega, mis ei tasu õiget liiki ja turutingimustele vastavat tasu. Tavaline on juhtum, kus väikeettevõtja saab põhitöökohast töötasu ja oma ettevõttest tehtava aktiivse töö eest tasu ei maksa. Mõnikord on ettevõtja otsustanud ravikindlustuse tagamiseks registreerida end ettevõttesse töölepinguga tööle, kui tasutakse ainult kohustuslik minimaalne sotsiaalmaks. Samuti valitakse mõnikord skeem, kus ei arvestata isiku aktiivse töö panust ettevõttes ja makstakse (põhjuseta) turutingimustest oluliselt madalamat tasu, et säästa maksusummalt. Nende variantide juurde käib vahel ka erinevas määras dividendide maksmine.

Kõikide nende variantide puhul tuleb ettevõtjal arvestada maksuriskiga. Nimelt võib Maksuamet uurimise tulemusena valet liiki tasud (näiteks juhatuse liikme tasu või dividendid) ümber arvestada töötasuks ja nõuda sisse lisanduvad töötasu maksud. Siinkohal on oluline teada, et deklareeritud andmete kontrollimise õigus on 3 aastat peale deklaratsiooni esitamise tähtaega ja põhjendatud maksupettuse kahtluse korral kuni 5 aastat. Samuti kaasneb deklaratsioonide parandamisega hilinenud maksude tasumiselt arvestatud intress 21,9% aastas ning intressisummale lisanduv tulumaks netosummalt 25%.

Samuti tasub teada, et Eesti Maksuamet on tegelikult mõistliku lähenemisega ja praktikas pigem juhitakse maksuriski olukorrale enne tähelepanu ja antakse võimalus oma maksukäitumist paradada. Alles pärast suhtlemist ja maksuriski vähendamise võimaluse eiramist võidakse läheneda asjale maksumenetluse raames.

Lisalugemist pakub Maksuameti leht “Kuidas hoida oma maksuasjad korras?” Näiteks üks soovitus on tutvuda oma ettevõtte maksukäitumise hinnangutega (näide allpool) regulaarselt Maksuameti keskkonnas. Sealt on võimalik tuvastada Maksuameti poolt välja toodud riskikohtadega (nt madala keskmise tasuga) ja järgida seal toodud juhiseid. Nii on ettevõttel võimalik maandada maksukontrolli ja täiendava maksukohustuse riski.

Kui tegemist on üheinimese ettevõttega ja osutatakse peamiselt teenust ühele kliendile, siis tasub tutvuda materjalidega lehel “Teadmiseks tööjõumaksude tasumisel” ja osaga “Tegeliku töösuhte varjamine“.

Näited maksukoormuse erinevustest

Näide 1 — õiglane töötasu ja dividendid

Seadusekuulekas ettevõtja määrab endale aktiivse töö eest töötasu sama valdkonna keskmise tasu lähedale. Tasumisele kuuluvate maksude mõttes on see kahtlemata kõige kulukam. Dividende tasutakse sellisel juhul tavaliselt kord aastas pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja tulemuste selgumist.

Näiteks määrad endale täistööajaga IT spetsialisti tasuna 3000 eurot neto kuutasu. Kogukulu ettevõttele on 5204,87 eurot (kui kogumispension jah ja maksuvaba tulu ei), brutotasu oleks 3890,04 eurot ehk maksudena tasutakse Maksuametile 2204,87 eurot kuus.

Kui soovid teada maksimaalset võimalikku dividendide summat, mille saad oma ettevõttest endale tasuda, siis tuleb vaadata ettevõtte bilanssi. Kui sul on ligipääs oma ettevõtte raamatupidamise andmetele (see võiks vaikimisi igal ettevõtjal olemas olla), siis võta lahti möödunud majandusaasta lõpukuupäeva (nt 31.12.202x) bilanss ja selle lõpuosas leia read “eelmiste perioodide jaotamata kasum” ja “aruandeaasta kasum”. Liida need summad ja see on maksimaalne netodividend, mille saad ettevõttest enda isiklikule pangakontole kanda. Arvesta, et pärast väljamakset jätkuks raha ka tulumaksu tasumiseks järgmise kuu 10. kuupäeval (tulumaks = netodividend * 0,25).

Dividendide osas võib esineda erisusi, kui ettevõttel on õigus madalama maksumääraga dividendide maksmiseks.

Näide 2 — juhatuse liikme tasu ja dividendid

Kui sarnaselt eelmisele näitele on spetsialistist ettevõtja valik tasuda endale 3000 eurot netos, siis juhatuse liikme tasu korral on kogukulu ettevõttele 5089,28 eurot (sääst võrreldes tasuga 115,59 eurot), brutotasu 3826,53 eurot ja maksusumma Maksuametile 2089,28 eurot.

Dividendide arvutuskäik on sama eelmise näitega: ettevõtte jaotamata kasum on maksimaalne netodividendide summa ja lisandub tulumaks netodividendid * 0,25.

Näide — miinimumpalk ja dividendid

Väikeettevõtjatel on vahel kasutusel endale tasu maksmise skeem, kus tasutakse miiniumpalk ravikindlustuse saamiseks ja lisanduvad regulaarsed (igakuised) dividendid vajaminevas summas. Arvutame ettevõtte maksukoormuse miinimumpalga ja 1000 eurot neto dividendide korral. 2024. aastal on miinimumpalk 820 eurot bruto (neto 632,38 eurot, kui kogumispension jah ja maksuvaba tulu ei), kogukulu ettevõttele on 1097,16 eurot. Dividendidelt tuleb tasuda 1000 * 0,25 = 250 eurot tulumaksu. Maksukoormus kokku tuleb 1097,16 – 632,38 + 250 = 714,78 eurot ja netotulu kokku on 1632,38 eurot.

Kuidas oma ettevõtte jaoks sobiv tasu valida?

Oluline on valida sobiv tasu liik ja kombinatsioon, et vähendada maksuriske ja optimeerida maksukoormust. Kuigi maksude optimeerimise vaatest tuleb maksukulu mõistlikum, kui kõige kõrgemalt maksustatud tulu ehk töötasu oleks võimalikult väike, siis tuleks maksuriski minimeerimiseks tavaliselt üksikettevõtjal tasuda siiski mõistlikus osas töötasu, millele võib lisanduda tavaliselt väiksemas mahus juhatuse liikme tasu ja mitte igakuiselt tasutav dividendimakse. Siin on mõned sammud, mis aitavad teha parima otsuse:

1. Tutvu Maksuameti palgastatistikaga
2. Arvesta teguritega, mis võivad mõjutada tasu suurust
3. Vali sobiv tasu liik ja arvesta koormusega.

Kokkuvõttes on tasustamise küsimus iga ettevõtja jaoks oluline ja seda tasub hoolikalt läbi mõelda.

 

Võta meiega julgesti ühendust, kui soovid sel teemal nõu pidada.

Martin / Nordfinance